Eestlased panevad liiga palju mune ühte korvi. Rahandusprofessor Peeter Nüberg soovitab lugejatel diversifitseerida oma investeeringuid nii geograafiliselt kui ka kvantitatiivselt, eriti rasketel aegadel.
Nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriigid elavad läbi rahutud ajad. Geopoliitilised vapustused mõjutavad ka maailmamajandust.
„Tavaliselt saame teha mingeid prognoose selle kohta, mis juhtub, aga praegu on isegi stsenaariumide loomine erakordselt keeruline. See kajastub investeerimisturgudel ebakindluse ja volatiilsuse, st hindade kõikumise näol. Aktsiaturgude tootlus võib kõigest ühe protsendi võrra päevas kõiguda,” ütleb rahandusprofessor Peter Nyberg.
Ebastabiilses maailmaolukorras otsivad hinnad suunda ja reageerivad kiiresti uudistele. Nad ei lange mitte ainult, vaid ka tõusevad.
„Kui maailmas midagi juhtub, elavneb aktsiatega kauplemine, sest inimesed reageerivad erinevalt. Mõned taluvad riski paremini kui teised,” jätkab Nyberg.
Ja isegi kui Soome aktsiaturg on täna heas seisus, võib homme kõver alla minna. USA aktsiaturu sündmused kajastuvad Eestis umbes ühepäevase viivitusega.
„Alates 1990. aastate algusest on aktsiaturgude sünkroonsus, st hindade liikumine ühes suunas, oluliselt suurenenud,” ütleb Nyberg.
Siseturg: maksimaalselt 5% aktsiate hulgast
Finantsprofessori sõnul on soomlased maailma mastaabis ettevaatlikud ja turvalisusele orienteeritud investorid. Liiga paljud inimesed hoiavad endiselt raha pangakontodel, kus intressid praktiliselt ei kasva, pigem vastupidi.
„Kogu ajaloo vältel on inflatsioon olnud kõrgem kui pangahoiuste intressimäärad. Seetõttu vähenevad pangakontol olevad rahalised vahendid lõppkokkuvõttes alati, kuna raha väärtus langeb,” meenutab Nüberg.
Näiteks on meie varad aktsiaturul võrreldes teiste Põhja-Euroopa riikidega väikesed. See on seotud asjaoluga, et aktsiatesse investeerimine on Eestis veel suhteliselt uus nähtus.
„Investeerivad eestlased eelistavad aktsiainvesteeringuid. Kuid kas siis fondide või otsese aktsiakauplemise kaudu, investeerime me just siseturule. See ei ole aga alati mõistlik. Eriti ebastabiilsetel aegadel oleks mõistlik investeeringuid veelgi enam diversifitseerida,” soovitab Nüberg.
Kui paned kõik munad ühte korvi (st ainult kodumaistesse ettevõtetesse), võid sattuda rahalistesse raskustesse.
„Kui Eesti majandus hakkab langema, võivad töökohtadest ilma jääda. Samal ajal langeb ka Eesti aktsiakapitali investeeringute väärtus. Sellises olukorras oleksid isiklikud rahalised vahendid päästetud, kui investeeringud oleksid tehtud ka näiteks Aasiasse ja Euroopasse. On ebatõenäoline, et need kõik langevad korraga või vähemalt mitte sama palju, mis tähendab, et inimesel tekib teatav puhver oma rahaliste vahendite jaoks,” täpsustas Nüberg.
Tema sõnul tasuks siseturul investeerida maksimaalselt viis protsenti kogu aktsiate koguarvust.
Oleks hea diversifitseerida mitte ainult geograafiliselt, vaid ka kvantitatiivselt. Nyberg sõnul oleks mõistlik omada portfellis rohkem kui kahe-kolme erineva ettevõtte aktsiaid.
Paaniliste otsuste tegemiseks pole põhjust
Investeerides tuleb vaadata tulevikku.
„Ajalugu näitab, et pikaajaline tootlus on tavaliselt alati positiivne. Isegi kui teie investeeringud aeg-ajalt langevad, tõusevad need lõpuks jälle ja lõppkokkuvõttes jääte te tõenäoliselt kasumisse,” analüüsib Nüberg.
Seega, kui teil on raha üle, on parem alustada investeerimist kohe, kui oodata aasta. Ja kui olete juba investeerinud, tasub jätkata. Pole põhjust paanikasse sattuda või oma investeeringuid maha müüa.
„Praeguses etapis pole vaja oma investeerimiskava muuta, välja arvatud laiem diversifitseerimine. Või kui on võimalus osa investeeringutest üle viia vähem riskantsetesse varadesse, näiteks võlakirjafondidesse, võite seda teha. Kuid see muudatus ei too kasu, kui te peate sel ajal makse maksma,” soovitab Nyberg.
Kui te kardate riske või teie rahaline olukord on ebastabiilne, võite ka vähendada igakuiste investeeringute summat.
