Kui lemmikloom hakkab haukuma, reageerimata käskudele ja hellitusele, tekitab see muret. Eriti kui ta väliselt näeb välja terve ja söönud.
Koera käitumine on sageli seotud mitte füüsilise seisundiga, vaid emotsionaalse vajadusega. Urisemine võib olla viis tähelepanu äratamiseks või sisemise pingetunde väljendamiseks.
Veterinaarid ja künoloogid soovitavad selliseid signaale mitte ignoreerida. See võib olla mure, hirm või isegi valu väljendus, mida on visuaalselt raske märgata.
Kui koer häälitseb üksinduses, võib ta tunda lahkumise stressi. Mõned tõud on eriti tundlikud omaniku puudumise suhtes.
Häälitamine võib olla seotud ka päevakava rikkumisega. Loom harjub kindla graafikuga ja reageerib selle rikkumisele.
Mõnikord häälitseb koer enne jalutuskäiku või söötmist. See on viis meelde tuletada vajadust, mida ta ise ei suuda rahuldada.
Kui häälitseva käitumisega kaasneb käitumise muutus, tasub pöörduda spetsialisti poole. See võib olla varajane märk neuroloogilistest või hormonaalsetest häiretest.
Vanemad koerad häälitsevad sagedamini, eriti õhtul. See on seotud vanusega kaasnevate muutustega ja orientatsiooni halvenemisega.
Samuti on oluline arvestada keskkonna mõju. Äkilised helid, lõhnad või muutused kodus võivad põhjustada ärevust.
Mõned koerad häälitsevad füüsilise aktiivsuse puudumise tõttu. Jalutuskäigud ja mängud aitavad vähendada erutust.
Omanikud peaksid jälgima konteksti, milles häälitsemine tekib. See aitab mõista, mida lemmikloom täpselt öelda tahab.
Koer ei tee lihtsalt hääli – ta suhtleb, kasutades talle kättesaadavaid vahendeid, ja on oluline õppida neid kuulma.
